EL-i tehisintellekti määrus (AI Act) nõuab alates 2. augustist 2026, et realistlik AI-ga loodud või muudetud pilt, video või heli, mis võib jätta mulje päris inimesest, kohast või sündmusest, oleks märgistatud. Kohustus on sellel, kes sellise sisu tööalaselt avaldab – kujundajal, agentuuril, ettevõttel.
Postituse kokkuvõte:
- Märgista AI-pilt, mida vaataja võib pidada päris fotoks.
- Kõige kindlam on lühike eestikeelne silt pildil endal. EL-i ikoonid on vabatahtlikud.
- AI-tööriista peidetud märgistus (C2PA) kaob kergesti ega asenda nähtavat silti.
- Eestis trahvimenetlust veel ei ole, kuid kohustus kehtib juba ja eksitava reklaami keeld samuti.
Kujundajana on märgistamine minu jaoks korralik sisekonflikt. Ühelt poolt tahan näidata ilusaid töid ja kasutan nende tegemisel mõnikord ka AI-d. Ma ei taha oma tööle suurt silti peale panna, et see on tehtud AI abil. Teiselt poolt nõuab seadus nüüd just seda.
Segaseks jääb ka tööriistade piiritlemine. Kui teen Blenderis ise fotorealistliku 3D-renderduse, ei pea ma kuskil märkima, et see pole päris. Kui loon sarnase tulemuse AI abil, pean.
Samas kõik AI-pildid märgistamist ei vaja. Stiliseeritud illustratsioon, värvikorrektsioon või AI-ga laiendatud taust tootefoto ümber jäävad üldjuhul välja. Piir on aga hägune ja ka juristid tõlgendavad seda eri moodi. Allpool on, mida määrus ütleb, kuidas seda Euroopas tõlgendatakse ja mida kujundajana praktiliselt teha.
Mida AI Act ehk tehisintellekti määrus nõuab?
Määruse artikkel 50 jagab kohustused kaheks: AI-tööriistade tegijad peavad väljundi masinloetavalt märgistama, AI-sisu avaldajad peavad realistliku sisu nähtavalt märgistama.
- Pakkuja on see, kes AI-süsteemi arendab – OpenAI, Google, Adobe, Midjourney. Nemad peavad tagama, et väljund on märgistatud masinloetavas vormingus (metaandmed, vesimärk). Erand on tööriistad, mis teevad ainult tavapärast redigeerimist ega muuda pilti sisuliselt.
- Juurutaja on see, kes kasutab AI-süsteemi enda vastutusel, välja arvatud isikliku, mitte kutsealase tegevuse käigus. Kujundaja, agentuur või ettevõte, kes AI-pilte tööalaselt avaldab, on juurutaja. Juurutaja peab avalikustama, et süvavõltsingu tunnustega sisu on kunstlikult loodud või manipuleeritud.
Teave tuleb anda selgelt ja hiljemalt siis, kui inimene sisuga esimest korda kokku puutub. Oluline: tööriista peidetud märgistus ei asenda avaldaja nähtavat märgistust – nii kinnitab Euroopa Komisjoni KKK.
Kuupäevad: juurutaja kohustus (art 50 lg 4) kehtib alates 2. augustist 2026. Juulis 2026 vastu võetud „digitaalne omnibus“ (määrus 2026/1744) andis pakkujatele, kelle tööriistad olid turul juba enne 2. augustit, masinloetava märgistuse jaoks lisaaega kuni 2. detsembrini 2026. Avaldajate kohustust see ei edasi lükanud. Kui näed kuskil kuupäeva 2. detsember 2026 „läbipaistvuskohustuse“ juures, käib see ainult tööriistade tegijate kohta. Enne 2. augustit 2026 loodud pilte tagantjärele märgistama ei pea, kuigi Komisjon seda soovitab.
Mis on süvavõltsing ja miks see kujundajat puudutab?
Määruse mõistes on süvavõltsing (deep fake) iga AI-ga loodud või muudetud pilt, heli või video, mis sarnaneb tegelike inimeste, esemete, kohtade või sündmustega ja võib petlikult tunduda ehtne. See ei tähenda ainult poliitikute võltsvideoid – ka realistlik reklaamipilt võib sellesse kategooriasse kuuluda.
Komisjoni juulis 2026 avaldatud juhiste järgi:
- test on objektiivne – petmise kavatsust pole vaja;
- fotorealistlikkus üksi ei otsusta – oluline on, kas vaataja võib seda pidada päriseks;
- sisu, mida keegi päriseks ei pea (koomiks, fantaasia, ilmselge stiliseering), jääb välja.
Kunstiline erand: ilmselgelt kunstilise, loomingulise, satiirilise või väljamõeldud teose puhul piisab piiratud avalikustamisest, mis ei sega teose vaatamist. Reklaami puhul tõlgendatakse seda erandit kitsalt – Komisjoni juhiste kõik reklaaminäited nõuavad tavalist märgistust.
Millal AI-pilt tuleb märgistada? Näited kujundaja tööst
Rusikareegel: kui vaataja võib pilti pidada päris fotoks päris inimesest, kohast või sündmusest – märgista. Detailides on allikad eri meelt ja tabel näitab ka seda.
| Olukord | Märgistada? |
|---|---|
| Värvikorrektsioon, kärpimine, tootefoto uude formaati | Ei |
| Päris toode AI-ga loodud taustal | Üldjuhul ei, kui toodet ei moonutata. Prantsuse reklaamiliit ARPP: jah, kui taust näitab realistlikult kohta, mida pole olemas |
| AI-pilt, mis näitab toodet paremana, kui see on | Jah – ja see võib olla ka eksitav reklaam, mida märgistus seaduslikuks ei tee |
| Generative Fill / objekti lisamine päris fotole | Vaidlusalune. Väikesed parandused – ei. Realistliku objekti lisamine – Saksa õigusportaal LTO: jah. Komisjoni näide (AI-ga sisustatud tühi korter) kasutab ikooni „osaliselt AI-ga muudetud“ |
| Fotorealistlik AI-modell reklaamis | Tõenäoliselt jah (Saksa õigusbüroo Heuking, konkurentsiliit Wettbewerbszentrale). Vastupidine arvamus (Saksa õigusportaal beck-aktuell): väljamõeldud isik, kes kedagi ei jäljenda, vaevalt kvalifitseerub |
| Päris inimene (tuntud isik, juhi avatar) | Jah – lisaks on vaja inimese nõusolekut |
| Blogi illustratsioon (stiliseeritud, koomiks) | Ei |
| Fotorealistlik „sündmuse“ pilt blogis (nt uudisfoto stiilis) | Tõenäoliselt jah |
Näide minu enda tööst. Selles katusebänneris on katus minu enda töö: modelleerisin selle Blenderis päris toote järgi. Maja ja ümbrus on loodud AI-ga. Seepärast käib märgistus ainult nende kohta ja silt ütleb seda otse: „Maja ja ümbrus loodud AI-ga“. Kuidas AI-pilt ja 3D-katus kokku said, kirjutasin lähemalt postituses Kuidas AI-pilt jõudis suurele seinale.
See on illustreeriv näide: päris bänneril silti ei olnud. Kui põhjalikult pildi sisu sildil või allkirjas lahti seletada, on omaette küsimus. Praktika alles kujuneb.
Kuidas AI-pilti märgistada?
Kõige kindlam on märgistus pildil endal, kohe nähtav, ja kohalikus keeles. Euroopa Komisjon avaldas 10. juunil 2026 koos AI-sisu märgistamise tegevusjuhendiga kolm vabatahtlikku EL-i ikooni: põhiikoon, „täielikult AI-ga loodud“ ja „osaliselt AI-ga muudetud“. Igaühest on must, valge ja poolläbipaistev versioon, failid saab alla laadida Euroopa Komisjoni lehelt. Ikoon tuleb panna sisule endale, nii et see jääks alles ka edasijagamisel. Ikooni kasutamine on vabatahtlik ja ei tõenda üksi nõuete täitmist.
| Ikoon | Millal kasutada | Näited |
|---|---|---|
 Põhiikoon | Kui AI osales süvavõltsingu (pilt, heli, video) või avaldatud teksti loomisel. Ka siis, kui kasutad oma tekstisilti või lisateabe kihti, mis avaneb klõpsuga. | Süvavõltsingu video tekstisildiga „hääled loodud tööriistaga …“, mille järel on põhiikoon |
 Täielikult AI-ga loodud | Kui kogu sisu on loodud AI-ga ja selles ei ole inimese loodud osi ega inimese toimetamist (peale promptimise). | AI-ga loodud süvavõltsingu videod poliitikutest või väljamõeldud sündmustest; täielikult AI-ga loodud muusika või kunst*; AI-ga koostatud uudiste kokkuvõtted |
 Osaliselt AI-ga muudetud | Kui olemasolevat, inimese loodud sisu on AI-ga osaliselt muudetud nii, et sellest saab süvavõltsing või avaliku huvi teemal tekst. | Ehtsal fotol vahetatakse AI-ga nägu poliitiku näo vastu; tühja korteri päris fotod sisustatakse AI-ga |
Kujundaja igapäevatöös on kõige sagedasem „osaliselt AI-ga muudetud“: päris foto, millele on AI-ga midagi realistlikku lisatud või mida on muudetud. Kui kogu realistlik reklaamipilt on tehtud AI-ga, vali „täielikult AI-ga loodud“.
Ikooni asemel sobib ka selge eestikeelne silt pildil, nagu postituse alguse Öökino näites: vaataja näeb kohe, et ta ei vaata päris fotot. Silt peab olema loetav ühe pilguga, seega piisab paarist sõnast.
Sõnastuse näited:
- „Tehisintellektiga loodud pilt“ või lühemalt „AI-ga loodud pilt“
- „Tehisintellektiga muudetud foto“
- „Maja ja ümbrus loodud AI-ga“ või „Taust loodud AI-ga“ – kui AI tegi ainult osa pildist
- „Illustreeriv visualiseering, loodud tehisintellektiga“
Võrdluseks: Prantsusmaal kasutatakse „Image générée par IA“, Saksamaal „KI-generiert“, Poolas „Wygenerowane przez AI“. Kasuta kohaliku keele sõnastust, mitte ainult ingliskeelset hashtag’i. EL-i ikoon on ingliskeelne, seega pane selle kõrvale ka eestikeelne tekst.
Kas pildiallkirjast piisab? Allikad on eri meelt. Saksa LTO arvates Instagrami postituse tekstist ei piisa, Prantsuse ARPP lubab sisuga kaasnevat teksti. Kindlam on märgistus pildil.
Peidetud märgistus (C2PA) ja miks see kaob
Paljud AI-tööriistad lisavad pildile nähtamatu märgistuse, aga see kaob kergesti ja ei vabasta avaldajat nähtavast märgistusest.
- Adobe Firefly lisab Content Credentials (C2PA) automaatselt, kui pilt on 100% Fireflyga genereeritud. Photoshopis muudetud Firefly pilt säilitab viite algsele märgistusele.
- OpenAI (ChatGPT) lisab C2PA metaandmed, aga hoiatab ise, et need saab eemaldada ja sotsiaalmeedia eemaldab need.
- Google (Gemini, Nano Banana) lisab SynthID vesimärgi pikslitesse ja C2PA metaandmed. Augustist 2026 saab kasutaja nähtava Gemini märgi välja lülitada, nähtamatu jääb.
- Midjourney ja avatud lähtekoodiga Stable Diffusion C2PA-d 2026. aasta alguse seisuga vaikimisi ei lisa.
Mis märgistuse kustutab: ekraanipilt (tekib uus, märgistamata pilt), uuesti salvestamine ja tihendamine, sotsiaalmeedia üleslaadimine. SynthID pikslites jääb enamasti alles. Seega: kui pilt läbib sinu töövoo (Photoshop, eksport, veebi), on peidetud märgistus tõenäoliselt kadunud – nähtav märgistus on sinu vastutus.
Platvormide sildid (Meta „AI info“, TikTok, YouTube) loevad C2PA andmeid ja nõuavad loojalt realistliku AI-sisu märkimist. Platvormi silt ei ole aga sinu seaduslik märgistus.
Trahvid ja järelevalve Eestis
Määruse järgi võib artikli 50 rikkumise eest määrata trahvi kuni 15 miljonit eurot või 3% ülemaailmsest käibest; väikese ja keskmise suurusega ettevõttele kehtib väiksem summa. Liikmesriik võib kasutada ka hoiatusi ja muid meetmeid.
Eestis on olukord pooleli: Euroopa Komisjoni nimekirjas on Eesti turujärelevalve asutusena märgitud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), kuid riiklik määramine on veel pooleli. TTJA enda lehel on kirjas, et amet „hakkab tulevikus“ täitma tehisintellektisüsteemide järelevalves pädeva asutuse rolli. Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja ütles augustis 2026 ERR-ile, et järelevalve ja trahvide korraldus selgub alles siis, kui Riigikogu võtab vastu vastava seaduse. Oktoobri lõpu seisuga seda seadust veel ei ole. Kohustus kehtib, aga Eestis pole veel töötavat trahvimenetlust.
Võrdluseks: Saksamaal jõustus rakendusseadus 29. juulil 2026 ja keskne järelevalveasutus on Bundesnetzagentur. Konkurentsiliit Wettbewerbszentrale saadab juba hoiatuskirju. Poolas allkirjastati rakendusseadus juulis 2026 ja uus järelevalveasutus alustab tööd novembris 2026.
Eesti ettevõttele on lähem risk ka reklaamiseadus: eksitav reklaam on keelatud ja selle üle teeb järelevalvet TTJA. AI-pilt, mis näitab toodet paremana, kui see on, võib olla probleem ka ilma AI Act’ita.
AI-pilt ja autoriõigus
Märgistamine ja autoriõigus on eri küsimused, aga kliendid küsivad tavaliselt mõlemat. Eesti ja EL-i õiguse järgi on autor füüsiline isik ja teos peab olema autori enda loometöö tulemus. Praha kohus (2023) leidis, et üldise prompti põhjal loodud AI-pilt pole kaitstud, ja Müncheni kohus, et AI-ga tehtud logod ei ole teosed. Eestis kohtupraktikat veel pole – TGS Balticu juristide sõnul praktika „alles kujuneb“.
Praktiline järeldus: kui logo või võtmevisuaal on tehtud peamiselt AI-ga, ei pruugi kliendil olla sellele ainuõigust. Mida rohkem on kujundaja enda loomingulist tööd (nagu katuse modelleerimine minu bännerinäites), seda kindlam.
Mida kujundaja peaks praktiliselt tegema?
- Märgista realistlik AI-sisu pildil endal, eesti keeles, kohe nähtavalt.
- Kahtluse korral märgista. Saksa Wettbewerbszentrale soovitus – märgistus maksab vähe, vaidlus palju.
- Märgista täpselt. Kui AI tegi ainult osa pildist, ütle seda. Nii ei kannata toote usaldusväärsus.
- Lepi lepingus kokku, kes märgistab – agentuur või klient. Allikad on eri meelt, kumb on „juurutaja“, kui agentuur teeb ja klient avaldab.
- Pea arvestust, millised pildid on loodud või muudetud AI-ga ja millise tööriistaga.
- Ära moonuta toodet. AI-taust on üldjuhul korras, AI-ga „parandatud“ toode ei ole.
- Säilita C2PA märgistus töövoos võimalusel, aga ära looda sellele.
Minu jaoks on otsus tehtud. Edaspidi märgistan iga töö, mille tegemisel olen AI-d kasutanud. Võtan endale ka hoolsuskohustuse selgitada oma klientidele, miks see silt pildil on. Silt ei tähenda, et töö oleks odavam või vähem läbimõeldud. See näitab, et oleme vaatajaga ausad, ja kaitseb lõpuks ka klienti ennast. Kujundaja vastutab pildi eest ikka ise, olgu tööriistaks pintsel, kaamera, 3D-programm või AI. Loodan, et mõne aasta pärast on selline silt sama tavaline kui fotograafi nimi pildi servas.
AI-tööriistu kujundaja töövoos vaatame koolitusel Adobe AI tööriistad kujundajale.
See postitus on kujundaja praktiline ülevaade, mitte õigusnõu. Konkreetses olukorras pea nõu juristiga.
Taustauuringul, tõlkimisel ja keeletoimetamisel kasutasin tehisintellekti Claude abi. Sisu ja järeldused on minu omad.
Järgmine postitus otse postkasti
- Kord kuus saadan uute postituste kokkuvõtte.
- Uutest tasuta e-kursustest kuuled esimesena.
- Töövõtted, mida õpetan ja ise kasutan.