Oktoobri alguses ilmus GitHubi seitse tasuta programmi, mis kopeerivad Photoshopi, Illustratori, Premiere Pro ja teisi Adobe programme. Kahe nädalaga oli neid juba kolmteist, kaasa arvatud Wordi, Exceli, Figma ja AutoCADi asendajad. Internetis hakati neid kiiresti kutsuma „Adobe tapjateks“.
Kuna õpetan just neidsamu Adobe programme, mida ArtCraft „tappa“ üritab, proovisin kohe järele kaks asja: kas nendega saab päriselt tööd teha ja kas uus õppija võiks nendega kujundamist õppida. Et ei tekiks muljet, nagu kaitseksin oma õpetatavat tarkvara: otsin aktiivselt alternatiive, mis oleksid õppijale taskukohasemad või lausa tasuta.
Artikli kokkuvõte
- Toores, aga lootustandev.
- Professionaalseks tööks veel ei sobi.
- Õppimiseks võib sobida ehk kuue kuu pärast (loe, miks).
- Vibecode’i ajastu sünnitis: kood on odavaks muutunud.
- Kasutaja jaoks on tegelik väärtus ökosüsteemis, turvalisuses ja usalduses. Kui palju seda ArtCraftil on?
Mis on ArtCraft?
ArtCraft on Ameerika tarkvaraarendaja Brandon Thomase projekt. Programmid on kirjutatud Rust programmeerimiskeeles ja suures osas tehisintellekti abil. Kood on avatud (MIT või Apache 2.0 litsents), programmid on tasuta, kontot ei küsita ja need töötavad kõigis levinud operatsioonisüsteemides (Windows, macOS, Linux). Osa programme töötab ka otse brauseris.
Raha teenib ArtCraft oma tehisintellektiga pildi- ja videostuudioga, kus krediidid maksavad 10 kuni 60 dollarit kuus. Kujundusprogrammid ise on tasuta. Ääremärkusena: iroonilisel kombel saab umbes sama raha eest (55–70 dollarit kuus) Adobe’ilt juba kõik Creative Cloudi programmid koos tehisintellekti tööriistadega.
Tõmbame käima
Katsetasin programme 18. oktoobril Windows 11 arvutis. ArtCrafti programmid uuenevad peaaegu iga päev, seega kehtib kõik siin kirjutatu nende versioonide kohta, mida mina kasutasin. Paari nädala pärast võib olukord olla juba teine. Programmide allalaadimiseks ja käivitamiseks on ArtCraftil oma haldur. Soovitan kasutada seda, muidu ei jõua igapäevaste uuendustega sammu pidada.
PhotoCraft 0.10.0
Esmamulje on hämmastav. Avad programmi ja tundub, et avasid Photoshopi. Tööriistad on samas järjekorras, paneelid samas kohas ja kiirklahvid teevad seda, millega oled harjunud. Installifail on alla 100 megabaidi, päris Photoshop võtab mitu gigabaiti.
Kihid, maskid, korrigeerimiskihid ja kihistiilid on olemas. Lihtsamad tööd, nagu kärpimine, heleduse ja värvide parandamine ning tekst pildile, said tehtud ilma suuremate probleemideta.
Kitsaskohad tulevad välja detailides: valikutööriistade ja retušeerimise täpsus, filtrite eelvaade, suurte failide kiirus. Kujundajana häirisid mind kõige rohkem tagasihoidlikud tekstitööriistad. Fototöötluse juures on see väike puudus, kujunduse juures suur. Üldmulje: see on nagu Photoshop 5–7 aastat tagasi.
VectorCraft 0.13.1
VectorCraft tundus mulle komplekti kõige küpsem kandidaat. Pliiats, otsevalik (Direct Selection), Pathfinder, gradiendid ja Appearance-paneel on olemas ning Illustratori kasutaja leiab need kohe üles. SVG- ja PDF-failide kaudu saab teiste programmidega faile vahetada.
Erinevus Illustratoriga tuleb välja käitumises. Arendaja enda hinnangul on menüüd ja tööriistad olemas umbes 90% ulatuses, aga see, kuidas tööriistad hiire ja klahvikombinatsioonidega käituvad, on Illustratoriga sarnane ehk vaid pooltel juhtudel. Käele ja lihasmälule on see vahe palju suurem kui silmale. Vektorgraafikaga katsetamiseks sobib VectorCraft juba praegu ja pika ajalooga vabavaralisest Inkscape’ist on see suure kaarega mööda läinud.
FilmCraft 0.9.0
FilmCraft kopeerib Premiere Pro tööruume, lähte- ja programmimonitori ning ajatelge.
FilmCraft ei ava Premiere’i projektifaile ega dekodeeri tarkvaraliselt 10-bitist videot, seega oma varasemaid projekte seal veel jätkata ei saa. Kohe tundsin puudust ka Media Encoderi sarnasest eraldi konverteerimisprogrammist. Samas on FilmCraft juba praegu võimekam kui CapCut ja teised kiired ja lihtsad montaažiprogrammid.
Kes arenduse eest maksab ja kui kaua?
Levitatav narratiiv on, et Thomas tegi ArtCrafti, sest Adobe võttis temalt korduvalt lepingu lõpetamise tasu. See on hea lugu, aga ma kahtlen, kas solvumine on pikaajaliselt jätkusuutlik äriplaan. Adobe’il on raha, ArtCraftil on praegu interneti tähelepanu. Seda seni, kuni tuleb järgmine särav asi, millele üldsuse tähelepanu pöördub.
Tasuta programmid toovad ArtCraftile nähtavust ja nähtavus müüb tasulist tehisintellektistuudiot. Seni kuni see toimib, on põhjust programme arendada. Kui tähelepanu raugeb, jääb alles ainult kulu.
Avatud lähtekood annab teoreetiliselt kindlustuse: kui looja loobub, saab keegi teine edasi teha. Praktikas on ainuüksi VectorCraftis üle 200 000 rea vibecode’itud koodi. Kes selle koodi selgeks õpib ja hooldab? Minu kogemuse järgi kipuvad vibecode’itud projektid lõpuks oma mahu ja hoomamatu koodikuhja all kokku kukkuma. Samas arenevad ka keelemudelid päevadega.
Ja veel üks mõte. Kui üks arendaja suudab mõne nädalaga Photoshopi välimuse ja menüüd järele teha, suudab seda ka järgmine organisatsioon suurema rahakotiga. Kood ise ei ole enam see, mis tarkvara väärtuslikuks teeb. Väärtus on ühilduvuses, pluginates, ajaloos, tugimaterjalides ja selles, et CV-keskuse disaineri töökuulutustes nõutakse Adobe oskust, mitte ArtCrafti või mõne muu vibecode’itud programmi tundmist.
Liiga palju rindeid korraga
Tõsiselt üllatas mind selle projekti haare. Kolme programmi korraliku tegemise asemel tehti kolmteist, kaasa arvatud Word, Excel ja AutoCAD. Kas ja kui palju sellise tempo puhul kvaliteeti jõuad kontrollida? Iga inimestele suunatud programm vajab paraku inimest (inimesi), kes teeb selle arendusega päris tööd ja annab sisendi. Seda inimest ei saa vibecode’ida.
Võrdluseks: Serif arendas Affinity kolme programmi umbes kümme aastat, enne kui ettevõte läks Canva omandusse ja programmid liideti üheks.
Kas algaja peaks ArtCraftiga kujundamist õppima?
Minu vastus: veel mitte, oota kuus kuud. Soovitus jääb samaks mis varem: alusta Affinityga. Affinity ja teiste tasuta programmide (Canva, Inkscape, GIMP, Photopea) võrdluse leiad artiklist „Tasuta kujundusprogrammid – mida valida“.
Peamine põhjus on seotud õppimise ja õpetamisega, mitte koodi kvaliteedi või programmi arenguväljavaadetega. Kogenud kasutaja saab aru, kui programm on katki. Algaja arvab, et viga on temas. Õppimine on niigi ebakindel aeg ja vigane tööriist teeb selle raskemaks.
ArtCrafti suurim pluss on sarnasus Adobe’iga. Photoshopi õpetused kehtivad PhotoCraftis vähemalt menüüde tasemel ja Adobe’i programmidele üle minnes ei pea palju ümber õppima. Sarnasus lõpeb aga seal, kus algab tööriistade käitumine, ja algaja ei oska eristada, kumb on kumb. Programmid uuenevad ka nii tihti, et eelmise nädala õppevideo võib olla juba aegunud. Tüpograafiat ei saa ArtCraftis praegu korralikult õpetada ega õppida.
Kellele ma ArtCrafti proovimist soovitan:
- Adobe kasutajale, kes tahab kodus või Linuxis tasuta varuprogrammi mittekriitiliste tööde jaoks ega saa töökoha litsentsi kasutada;
- uudishimulikule, keda huvitab tehisintellekti ja kujundusprogrammide koostöö, sest ArtCrafti programme saab juhtida ka AI-agentidega;
- kõigile, kes tahavad näha, kuhu vibecode’itud kujundustarkvara hullumeelne areng tormab.
Klienditööks ma neid praegu ei kasutaks. Kui testid, tee originaalfailidest enne koopia.
Minu jaoks on ArtCrafti juures kõige huvitavam see, mida ta näitab tehisintellekti kohta. Aastakümnete jooksul ehitatud programmide välimuse saab nüüd kopeerida mõne nädalaga. Käitumise, töökindluse ja usalduse kopeerimine võtab kauem.
Arendus käib nii kiiresti, et see artikkel vananeb ruttu. Vaatan ArtCrafti uuesti kuue kuu pärast, 2027. aasta aprillis, ja kirjutan, mis on muutunud.
Ps. Taustauuringu ja tõlketööd tegin koos Claude’iga, katsetused ja järeldused on minu omad.
Järgmine postitus otse postkasti
- Kord kuus saadan uute postituste kokkuvõtte.
- Uutest tasuta e-kursustest kuuled esimesena.
- Töövõtted, mida õpetan ja ise kasutan.