Kümmekond aastat tagasi tegime reklaamfotosid spordirõivate brändile. Pausi ajal jäin vestlema nende disaineriga, kes mainis, et oli võtnud endale südameasjaks lisada igale õuerõivale väike kangast helkuririba: varrukale, õmbluse liitekohta või kapuutsi äärde. Kliendid seda ei küsinud (enamasti ka ei märganud), see oli tema väike missioon rõivadisainerina.
Toona tundus see mulle armsa kiiksuna. Nüüd arvan, et see oli üks targemaid ohutuslahendusi, mida olen näinud.
Postitus räägib helkurist ja küsimusest, mida disainerid peaksid endale tihti esitama: kui lahendus töötab, miks seda ei kasutata? See on sarja „Kujunda halvimaks hetkeks“ esimene osa.
Lühidalt:
- Helkur töötab laitmatult. Eestis kannab seda alati vaid pooled kuni kaks kolmandikku täiskasvanutest ja see number pole 15 aastaga muutunud.
- Disainil on pakkuda neli vastust: märk, mida tahetakse, aus huumor, helkur kui ehe ja helkur osana disainist. Igaüks lahendab erineva põhjuse.
- Kui tellid reklaamhelkuri, kontrolli pindala ja standardit. Suur logo helkuril tähendab väiksemat helkurit.
Helkuri täiuslik füüsika ei ole piisav
Eestis on helkur pimedal ajal kohustuslik. See väike tükk plastikut on efektiivne ohutusabinõu ja selle vastu ei vaidle keegi. Igal sügisel tehakse kampaaniaid ja jagatakse tasuta helkureid. Ometi on täiskasvanute osakaal, kes ütlevad, et kannavad pimedas alati helkurit, püsinud 2011. aastast saadik 56–68% vahel. Seadus, kampaaniad ja tasuta helkurid pole seda numbrit liigutanud.

Disaineri jaoks on oluline küsimus: miks ei kanta? Eestis uuriti põhjusi 2009. aastal. Toona ütles helkurita vastanutest 22%, et nad pole leidnud endale sobivat helkurit. Sarnases küsitluses Rootsis ütles 80% helkurita täiskasvanutest, et nad lihtsalt unustavad. Koledaks pidas seda vaid 1%. Teismelistel olid põhjused teised: iga kolmas ütles, et helkur pole lahe, ja iga seitsmes, et see on kole.
Statistikat sirvides meenus mulle lugu prantslasest, kes Tallinna tänaval helkurit nähes siiralt imestas, miks eestlased jopedele hinnasildid külge jätavad. Naljakas, aga selles on oluline tähelepanek: nööri otsas rippuv plastiktükk näebki välja nagu hinnasilt.
Disaineri neli vastust helkuri mittekandmise probleemile
Kui inimesed ei kasuta elupäästvat toodet, on lihtne öelda, et süüdi on kasutaja. Disainerina peaks küsima teisiti: miks nad seda ei kasuta ja mida saab olukorra parandamiseks teha? Helkurite probleemile leidsin hulga põnevaid lahendusi nii kodumaalt kui mujalt.
Tahetud märk
Jalakäija helkur on Soome leiutis: Arvi Lehti tegi 1950.–60. aastatel haagistele helkureid ja hakkas neid kohandama ka jalakäijatele. Lehti firmas Talmu töötanud tööstusdisainer Kalervo Suomela kujundas 1970. aastate alguses lumehelbekujulise helkuri, mida toodetakse tänini. Tema enda sõnul tahtsid nad teha midagi, mida lapsed ise kanda tahaksid. Lisaks ohutusvahendile on see mänguasi ja talve sümbol.

Aus huumor
Prantsusmaa tegi 2008. aastal helkurvesti igas autos kohustuslikuks ja kampaania nägu oli moelooja Karl Lagerfeld (avaneb uues aknas). Kampaania loosung oli: „See on kollane, see on kole, see ei sobi millegagi, aga see võib päästa su elu.“ Inetust tunnistati ja pöörati naljaks, nii et vesti kandmine ei olnud enam piinlik.
Helkur kui ehe
Täiskasvanu, kes ei taha välja näha nagu jõulukuusk, leiab helkuri, mis on tema stiili osa. Seda loogikat kasutab Rootsi kindlustusfirma If, kes on teinud helkurikollektsioone koos moebrändidega, näiteks Weekdayga. Põhjus on otse välja öeldud: noored täiskasvanud jätavad helkuri kandmata edevusest. Sarnaseid tooteid leiab ka Eestist: tootjad, õpilasfirmad ja käsitöölised jõululaatadel. Enamasti on need küll laserlõigatud plastikud, millele on kleebitud helkurkile.
Osa disainist
Kui helkur on rõiva või aksessuaari disaini integreeritud, ei ole võimalik seda unustada. Ideega on korduvalt katsetanud Eesti disainerid ja disainitudengid. Kõige põhjalikuma tööga jäi silma Kairi Getman, kelle 2020. aasta EKA moedisaini magistritööst sai hiljem bränd SEIF (ingliskeelsest sõnast safe). Kairi lahendus oli kududa helkurniit villase kanga sisse. Kirjavahetuses tõdes autor, et takistuseks kujunes mantlikanga kõrge tootmiskulu ja kuigi huvi mantlite vastu oli olemas, jäi kõrgema hinnaga toote ostjaskond väikeseks.

Foto: Kairi Getman (avaneb uues aknas)

Foto: Liina Laurikainen.
Põltsamaal tegutseva disaineri Katre Arula lahendus on rahvakunstist inspireeritud helkivad mustrid. Helkur ei ole kotile kleebitud ohutusmärk, vaid loomulik osa koti disainist. Sellega on lahendatud korraga kaks probleemi: helkur on alati kaasas ja see ei näe välja nagu hinnasilt.
Suurfirmad on sama mõtet katsetanud ka pealekantava lahendusena: Volvo tõi 2015. aastal Suurbritannias turule pihusti LifePaint, mis teeb riided ja ratta helkivaks. Päevavalguses see ei paista, autotuledes peegeldab.
Kui tellid reklaamhelkuri
Tõenäoliselt ei kujunda sa kunagi uut helkuri vormi. Küll aga paned logo reklaamhelkurile, mille firma sügisel oma klientidele kingib. Siin on kujundajal rohkem otsustuskohti, kui esmapilgul tundub.
- Peegeldavat pinda peab olema 15–50 cm² kummalgi küljel. Väga väike helkur ei ole helkur.
- Trükk ei tohi katta suuremat osa peegeldavast pinnast. Iga ruutsentimeeter logo on ruutsentimeeter vähem helkurit. Suur logo helkuril tähendab väiksemat helkurit.
- Kontrolli standardit ja CE-märki. Praegu kehtib EN 17353:2020, mis asendas vana EN 13356. Ilma testita on tegu helkiva esemega, mitte helkuriga.
- Mõtle, kas seda kantakse. Kingi selline helkur, mis sobib sihtrühma stiiliga või on muul moel kasutatav. Sahtlisse jääv helkur on raisatud raha ja raisatud ohutus.
Helkuri kinnituslahendus on kriitiline disainiotsus. Queenslandi tehnikaülikooli professor Joanne Wood on aastaid uurinud, kuidas autojuht pimedas inimest ära tunneb. Kui helkurid on liigestel (pahkluudel, põlvedel, randmetel ja küünarnukkidel), tunneb juht liikumise järgi inimese ära umbes kolm korda kaugemalt kui helkurvestis ja umbes 50 korda kaugemalt kui tumedates riietes. Kui teed helkuri, mille kinnituslahendus ei soosi sellist kinnitust, vähendad ohutusvahendi efektiivsust.

Võta kaasa kolm küsimust
- Kuidas teha nii, et kasutaja ei pea midagi meeles pidama ega lisaks tegema?
- Kas lahendus sobib kasutaja maailma või peab ta oma maailma lahenduse järgi muutma?
- Kas kasutaja saab kasust kohe aru?
Ja kui kuuled järgmine kord kedagi imestamas, et eestlased käivad ringi hinnasildid jopede küljes, saa disainerina inspiratsiooni. Kujunda hinnasilt, mida tahetakse kanda.
Sarja „Kujunda halvimaks hetkeks“ järgmises osas räägime kiirustavast lugejast: kuidas kujundada sõnum, mille lugemiseks on aega pool sekundit.
Kasutatud allikad
- Transpordiamet (2025). Mida pead helkuri kohta teadma (avaneb uues aknas). Nähtavuskaugused ja nõuded.
- Transpordiamet, Kantar Emor (2025). Jalgratta ning elektritõukerattaga liiklemine, ohutus jalakäijana (avaneb uues aknas). Helkuri kandmine 2011–2025.
- Transpordiamet (2026). Liiklusaasta 2025 (avaneb uues aknas). Jalakäijate õnnetused ja helkuri kasutamine.
- Maanteeamet, TNS Emor (2010). Helkuri kandmise uuring 2009. Põhjused, miks helkurit ei kanta.
- If, Kantar Sifo (2020). Nu skadas flest fotgängare (avaneb uues aknas). Rootsi andmed.
- Yle (2017). Yle uutiset, 14.12.2017 (avaneb uues aknas). Arvi Lehti ja Talmu.
- thisisFINLAND (2024). Made in Finland: Meet the designer of the iconic Snowflake reflector, which popularised a life-saving innovation (avaneb uues aknas). Kalervo Suomela.
- Nadia Marquard Otzen / Forsman & Bodenfors. If & Weekday / Reflective (avaneb uues aknas). Ifi ja moebrändide helkurikollektsioonid.
- Getman, K. (2020). Innovaatilised helkurniidiga kangast rõivad igapäevaseks kandmiseks. Magistritöö, Eesti Kunstiakadeemia, moedisaini osakond.
- Eesti Kunstiakadeemia (2020). Kairi Getman “Don’t You See?” (avaneb uues aknas). ERKI moeshow, helkurelemendiga villane kollektsioon.
- Fylan jt (2021). Designing cycling and running garments to increase conspicuity (avaneb uues aknas). International Journal of Fashion Design, Technology and Education. Queenslandi tehnikaülikool.
- QUT. Uudis Joanne Woodi helkuri paigutuse uuringust (avaneb uues aknas).
- NZ Herald. Cyclists urged to wear more reflective gear (avaneb uues aknas). Liigestel kantava helkuri äratundmiskaugus.
- Katré. Our story (avaneb uues aknas). Katre Arula, Põltsamaa.
- Slate (2015). Artikkel Volvo LifePaint helkurpihustist (avaneb uues aknas).
- FashionUnited (2008). Lagerfeld pose pour la Sécurité routière (avaneb uues aknas).
- Slate.fr (2018). Le gilet jaune, d’un siège passager aux rues européennes (avaneb uues aknas). Lagerfeldi kampaania loosung.
- TTJA. Muud isikukaitsevahendid (avaneb uues aknas). Helkuri pindala ja trükk.
- Työterveyslaitos. Heijastimet ja näkyvä vaatetus (avaneb uues aknas). EN 17353 ja logotrükk.
Taustauuringus ja teksti toimetamisel kasutasin abivahendina Claude’i. Illustratsioonide loomisel kasutasin Nano Banana 2.1. Postituses kasutatud fotod omanike loal.
Järgmine postitus otse postkasti
- Kord kuus saadan uute postituste kokkuvõtte.
- Uutest tasuta e-kursustest kuuled esimesena.
- Töövõtted, mida õpetan ja ise kasutan.


