Maailma koledaim värv ja mis on kujundajal sellest õppida

2011. aastal tellis Austraalia valitsus uuringu, mille eesmärk oli leida kõige ebameeldivam värv. Võitis tumedat pori meenutav pruun värvikoodiga Pantone 448 C. Alates 2012. aastast on see sigaretipakkidel Austraalias, hiljem ka Prantsusmaal, Suurbritannias ja Norras.

Kujundaja jaoks on see põnev vaatenurk, sest tavaliselt teeme vastupidist tööd ja otsime meeldivaid värve. Siin viidatud uuringus kasutati samu võtteid selleks, et tekitada ebameeldiv seos. Samas, kui 448 C teise konteksti panna, ei ole ta enam üldse kole.

Kuidas valiti maailma koledaim värv?

Austraalia otsustas kaotada sigaretipakkidelt brändid: logod, värvid ja kujunduse. Alles pidid jääma ainult hoiatused ja tootenimi lihtsas kirjas. Aga mingi värv pidi pakil ikka olema. Valitsus tellis uuringu, mille mitmes etapis näidati kokku enam kui tuhandele suitsetajale erinevaid värve. Eesmärk oli leida toon, mis mõjub kõige vähem ahvatlevalt ja seostub kõige vähem kvaliteediga.

Varakult langesid välja näiteks laimiroheline ja karamellpruun, sinepikollane aga seetõttu, et meenutas liiga palju kulda. Ka tumepruun jõudis kaugele, aga jäeti kõrvale, sest see mõjus liiga uhkelt – nagu šokolaad või sigar. Võitis Pantone 448 C ja vastajad seostasid seda sõnadega mustus, tõrv ja surm.

Värvi nimega juhtus kaks äpardust:

• Esialgu nimetati seda oliivroheliseks. Austraalia oliivikasvatajad protestisid – keegi ei taha, et tema toodet seostataks maailma koledaima värviga. Ministeerium muutis nime.
• Meedias levinud nimi „Opaque Couché“ on eksitus. See on Adobe Illustratori prantsuskeelse Pantone’i värvikogu nimi (inglise keeles „Pantone solid coated“), mitte värvi enda nimi.

Tänaseks kasutab sama värvi tubakapakkidel üle 16 riigi. Taani kirjutas Pantone’i koodi koguni otse määrusesse: pakendi välispind „peab olema matt PMS 448 C“. Pantone värvinäidise number on muutunud rahvatervise seaduseks. Norra nimetab sama värvi lihtsalt tumeroheliseks.

Kas pruun on tõesti kole?

Pruun on üks kõige vähem meeldivaid värve. Kümnes riigis tehtud küsitluses oli pruun kaheksas riigis kõige vähem meeldinud värv. 30 riigis tehtud uuringus seostati pruuni kõigist värvidest kõige vähem ühegi emotsiooniga – see on värv, mis ei tekita tundeid. Nii et uuring ei leiutanud midagi uut: ta lihtsalt leidis kõige pruunima pruuni.

Mis siis Pantone 448 C tegelikult on? Värviratta järgi on tema toon 43 kraadi – täpselt sama mis kuldkollasel. Erinevus on ainult heleduses ja küllastuses: 448 C on väga tume ja väga tuhm kollane.

See on kujundajale ehk kõige olulisem õppetund: värvi meeleolu määrab sageli rohkem heledus ja küllastus kui toon ise. Proovi ise: ava see palett värvirattas (avaneb uues aknas) ja lohista heledust ning küllastust – mingil hetkel muutub värv kalliks ja väärikaks, veidi edasi juba poriseks.

Kontekst muudab kõike. Hispaanias tehtud uuringus ei pidanud inimesed pruuni pakki üldse kõige halvemaks: osa seostas seda šokolaadi või sigaritega ja kõige hullemaks peeti hoopis halli. Fotograafide platvorm Format palus 2016. aastal oma autoritel näidata Pantone 448 C-d ilusana (avaneb uues aknas) – ja tulid hämarad põllud, sügislehed ja mäeharjad.

Sega mõlemat kombinatsiooni ise: ava kole kombinatsioon värvirattas (avaneb uues aknas) või ava soe kombinatsioon värvirattas (avaneb uues aknas).

Värvide emotsioonid: mis on universaalne, mis kultuuriline?

Osa värviseoseid on üllatavalt ühesugused üle maailma, osa erineb täielikult. 30 riigis ja ligi 4600 inimesega tehtud uuringus seostati punast kõikjal armastusega (aga ka vihaga) ja kollast rõõmuga. 55 riigis tehtud jätku-uuringus oli kollase ja rõõmu seos tugevam riikides, mis asuvad ekvaatorist kaugemal ja kus sajab rohkem vihma.

Samas on tähendusi, mis muutuvad piiri ületades:

• Valge on Euroopas pruudi värv, Hiinas ja paljudes Aasia maades leinavärv.
• Lilla on Kreekas leinavärv ja Itaalia teatris toob ebaõnne – kunagi olid paastuajal, mille värv on lilla, etendused keelatud ja näitlejad jäid nälga.
• Roheline toob ebaõnne Prantsuse laval. Vanad vasepõhised rohelised värvained olid mürgised ja legendi järgi suri Molière rohelistes riietes.
• Punane tähendab Hiinas õnne ja jõukust, aga liiga palju punast muudab toote seal hoopis odavaks.

Lääne inimeste lemmikvärv on juba üle saja aasta olnud sinine. Kümnes riigis tehtud küsitluses valis selle lemmikuks veerand kuni kolmandik vastajatest, kollane jäi aga kõikjal tagumiste hulka. Lastel on lugu teine: väikestest lastest nimetab suur osa lemmikuks lilla ja see eelistus kaob vanusega.

Küllastus mõjutab isegi seda, kui suur asi paistab. 2017. aasta uuringus tundus sama toode küllastunud värvis suurem ja inimesed kallasid erksavärvilisse topsi umbes 27% rohkem komme kui tuhmi.

Miks kaks ilusat värvi võivad koos koledad olla?

Sageli ei ole kole üks värv, vaid kahe värvi kohtumine. Kui panna puhtad vastandvärvid otse üksteise kõrvale, hakkab nende piir silmas virvendama. Värvirattal vastas asuvad värvid sobivad kokku hästi, aga mitte tingimata võrdses koguses ja täisküllastuses.

Sama värv näeb eri taustal välja erinev

1839. aastal pani Pariisi gobeläänitöökoja keemik Michel-Eugène Chevreul tähele, et kliendid kaebavad lõngade värvi üle, kuigi värvained olid korras. Põhjus oli silmas: sama lõng mõjus erinevate naabrite kõrval erinevalt. Seda nimetatakse samaaegseks kontrastiks.

Pane hall värvirattas punase ja türkiisi vahele (avaneb uues aknas) ja vaata, kuidas naabrid seda muudavad.

Tugev värvikontrast ei tähenda loetavust

Punane kiri rohelisel taustal paistab väga kontrastne. Aga kui värvid on sama heledusega, kaob kiri halltoonides täielikult – ja samamoodi näevad seda punase-rohelise värvipimedusega inimesed, keda on Põhja-Euroopa päritolu meestest umbes 8%. Loetavuse jaoks loeb heleduskontrast, mitte toon. Tavalisel tekstil peab see olema vähemalt 4,5 : 1.

Ava punase ja rohelise paar värvirattas (avaneb uues aknas) ja vaata, millised heledamad ja tumedamad toonid jäävad koos loetavaks.

Proportsioon muudab paari

Mõni värv on teisest „tugevam“. Kollane on kõige heledam ja tõmbab tähelepanu, lilla on tume ja tagasihoidlik. Võrdsetes kogustes võtab kollane kogu pildi üle. Juba Goethe arvutas, et tasakaalu jaoks piisab kollasest kolm korda väiksemast pinnast kui lillast. Sama põhimõte töötab brändivärvidega: erk aktsentvärv mõjub kõige paremini väikese pinnana.

Sega kollase ja lilla paari värvirattas (avaneb uues aknas). Sama tööriist näitab ka vastandvärve, naabervärve ja kolmikuid ning laseb kopeerida koodid.

8 üllatavat fakti värvide kohta

1. Vanadel kreeklastel polnud ühtset sõna sinise jaoks. Homeros ei nimeta kunagi merd ega taevast siniseks. Ka ladina keeles puudus üldine sinise sõna.
2. Itaallastel on kaks sinist. Azzurro (helesinine) ja blu on itaalia keeles eraldi põhivärvid, mitte sama värvi toonid. Uruguays on samamoodi omaette värv celeste. Eesti keeles on helesinine lihtsalt sinise toon.
3. Pruun värv tehti muumiatest. Kunstnike värvi mummy brown valmistati jahvatatud Egiptuse muumiatest ja seda müüdi veel 20. sajandi keskel.
4. Ultramariin oli kulla hinnas. Seda jahvatati Afganistanist toodud lasuriidist ning keskaja maalidel kasutati seda kõige pühamate kujude, näiteks Neitsi Maarja mantli jaoks.
5. Rootsi punane oli kunagi luksus. 1573. aastal lasi kuningas värvida Stockholmi lossi katused Faluni kaevanduse punase värviga, et need näeksid välja nagu moodne vask. Alles hiljem jõudis Faluni punane taluhoonetele ja sai Rootsi sümboliks. Lõuna-Norras oli vastupidi kallis hoopis valge värv: merele avanev fassaad värviti valgeks, tagakülg jäi punaseks.
6. Rootsi lipu värvid on kirjas seaduses NCS-koodidena. Sinine on NCS 4055-R95B ja kollane NCS 0580-Y10R. NCS ehk Natural Colour System on Rootsis loodud värvisüsteem.
7. Viikingid armastasid erksaid värve. Taani teadlased taastasid viikingiaja 12-värvilise paleti, kus oli ka kaugelt toodud kinaverpunane – staatuse sümbol. Põhjamaade „tagasihoidlik“ värvimaitse on palju hilisem nähtus.
8. Tour de France’i kollane särk on ajalehe värvi. Võistlust korraldas ajaleht L’Auto, mida trükiti kollakale paberile – ja liidrisärk sai sama värvi.

Mida on kujundajal sellest õppida?

Maailma koledaima värvi lugu on tegelikult värviõpetuse kokkuvõte. Sellest jääb kõlama viis praktilist mõtet:

1. Värv mõjub ainult kontekstis. Ära hinda värvi valgel taustal üksi. Pane see kõrvale värvidega, millega seda päriselt kasutad.
2. Heledus ja küllastus on sama olulised kui toon. Kui värv tundub odav või porrine, proovi enne tooni vahetamist muuta heledust ja küllastust.
3. Värvi tähendus sõltub kultuurist. Kui kujundad välisturule, kontrolli, mida su põhivärv seal tähendab.
4. Testi paare ja proportsioone, mitte üksikuid värve. Sama paar võib võrdsetes kogustes karjuda ja õiges vahekorras olla elegantne.
5. Kontrolli kujundust halltoonides. Nii näed kohe, kas tekst on loetav ja kas hierarhia töötab ka ilma värvita.

Värvide valimist, värvipaare, kontrasti ja värvide mõju õpetan e-kursusel Värviõpetuse alused. Seal on ka toonisobitamise mäng, millega saad oma värvisilma treenida. Kui tahad kohe proovida, ava plakati palett värvirattas (avaneb uues aknas) ja muuda seda, kuni Pantone 448 C saab sinu meelest ilusa seltskonna.

Taustauuringul, tõlkes ja toimetamisel kasutasin tehisintellekti Claude abi.

Järgmine postitus otse postkasti

• Kord kuus saadan uute postituste kokkuvõtte.
• Uutest tasuta e-kursustest kuuled esimesena.
• Töövõtted, mida õpetan ja ise kasutan.

Ära täida seda välja

Eesnimi E-post Telli kokkuvõte