Paljud arvavad, et loovus on anne, mida kas on või ei ole. Tegelikult on loovus protsess ja hulk võtteid, mida saab treenida. Kogenud disainer ei oota inspiratsiooni, tal on tööriistad, millega ideid leida ka siis, kui tähtaeg on „eile hommikul“.
Selles postituses tutvustan kuut tehnikat ja kahte harjumust, mis aitavad esimesest ideest kaugemale mõelda. Kõik näited on pärit minu tasuta e-kursuselt „Loovus disainis“ kus otsime loovaid lahendusi väljamõeldud tänavatoidufestivali „Kivisilla tänavatoidu päevad“ plakatile.
Enne tehnikaid: laienda, siis koonda
Ideede otsimisel on kaks eri mõtlemisviisi. Laiendav mõtlemine kogub võimalikult palju erinevaid ideid ja jätab hinnangu ootele. Koondav mõtlemine valib, hindab ja täpsustab. Mõlemaid on vaja, aga mitte korraga: kui hindad iga ideed kohe, jääb ideid vähe ja need on ettevaatlikud.
Seda rütmi näitab hästi disainiprotsessi mudel topeltteemant (Double Diamond): kõigepealt uurid laialt ja sõnastad õige probleemi, siis lood palju lahendusi ja valid neist parima.
1. Sõnasta lähteülesanne ümber
Lähteülesanne „Tee festivalile plakat“ viib tavaliselt tavalise plakatini. Proovi sõnastada sama ülesanne küsimusena, mis algab sõnadega „Kuidas me saaksime …?“:
- Kuidas me saaksime panna möödujat festivali lõhna tundma?
- Kuidas me saaksime näidata, et festival toimub sisehoovides, mida keegi ei tea?
- Kuidas me saaksime teha plakati, mida tahetakse koju kaasa võtta?
Iga sõnastus avab eri suuna. Kirjuta vähemalt kolm varianti ja vali neist üks, millega edasi minna.
2. Mõttekaart
Kirjuta lehe keskele teema ja tõmba sellest harud: inimesed, kohad, maitsed, helid, aeg. Igast harust tee omakorda uusi harusid. Mõttekaardi tugevus pole aga harudes endis, vaid ootamatutes seostes. Kui ühendad kaks kauget sõna, näiteks „järjekord“ ja „metrookaart“, võib sündida idee festivali kaardist, mis näeb välja nagu metrooliinide skeem.
3. Pisivisandid
Pisivisand on väike ja kiire visand, mille tegemiseks kulub mõni sekund kuni minut. Joonista paberile hulk väikeseid ristkülikuid ja täida need kompositsioonidega: kus on pealkiri, kus pilt, kus tühi ruum. Detaile pole vaja. Mida väiksem visand, seda vähem tekib kiusatust esimest ideed lihvima hakata.
Sama põhimõte kehtib prototüüpidega. Tuntud katses ehitavad meeskonnad spagetist ja teibist võimalikult kõrge torni, mille tippu tuleb panna vahukomm. Lapsed saavad tihti paremaid tulemusi kui täiskasvanud: nad proovivad kohe ja parandavad jooksvalt, täiskasvanud aga planeerivad ühe suure lahenduse, mis viimasel hetkel kokku kukub.
4. SCAMPER
SCAMPER on seitse küsimust, mida saad esitada olemasoleva lahenduse kohta. Võta näiteks tavaline festivaliplakat ja küsi:
- Asenda – mida saab asendada? Paberi asemel toidukarbi kaas?
- Kombineeri – mida saab ühendada? Plakat ja menüü korraga?
- Kohanda – mida saab laenata mujalt? Retsepti või sõiduplaani vormi?
- Muuda – mida saab suurendada, vähendada või moonutada?
- Kasuta teisiti – kas plakat võiks olla ka laudlina või kandik?
- Eemalda – mis juhtub, kui jätad pildi ära ja jääb ainult kiri?
- Pööra ümber – mis juhtub, kui pöörad järjekorra või rollid ümber?
Kõik küsimused ei anna head ideed, aga iga küsimus sunnib vaatama ülesannet uue nurga alt.
5. Sundseosed
Mis on ühist siilil ja tänavatoidufestivalil? Esmapilgul mitte midagi. Sundseose tehnikas valid juhusliku sõna – ava raamat suvalisest kohast või kasuta sõnageneraatorit – ja kirjuta üles selle omadused. Siil on okkaline, kerib end kerra ja liigub öösel. Nüüd ühenda iga omadus oma ülesandega: okkalised teravad tähed, kokku volditav taskukaart, öösel helendav plakat.
Juhuslik sõna viib mõtte kohtadesse, kuhu see ise ei läheks.
6. Ümberpööramine ja piirangud
Kui head ideed ei tule, küsi vastupidi: kuidas teha kõige halvem festivaliplakat? Pisike kiri, vale kuupäev, pilt, mis ajab isu ära. Halbu ideid on lihtne leida ja lõbus kirja panna. Seejärel pööra iga halb idee ümber – sageli peitub selle vastandis hea mõte.
Teine võte on lisada endale piirang: ainult kaks värvi, ainult kiri, ainult käsitsi joonistatud. Piirang tundub esmapilgul takistusena, aga tegelikult annab see suuna ja sunnib otsima lahendusi, mille peale muidu ei tuleks.
Kaks harjumust, mis teevad tehnikad tõhusaks
Ära peatu esimese idee juures
Esimesed ideed tulevad kergelt, aga need on tavaliselt ka kõige tavalisemad – samad, mis tulevad pähe kõigile teistele. Ideede otsimine on nagu kaevu kaevamine: pealmises kihis on ühesugused kivid, originaalsemad leiud on sügavamal.
Esimene idee võib ka mõtlemise lukku panna. Psühholoog Karl Duncker andis katses inimestele küünla, karbi nööpnõeltega ja tikutoosi ning palus küünla seinale kinnitada. Enamik ei märganud, et karp ise on lahenduse osa: tühja karbi saab nööpnõeltega seinale kinnitada ja kasutada riiulina. Karp oli nende jaoks lihtsalt nööpnõelte hoidja.
Lase ideel küpseda
Kui oled ülesandesse süvenenud ja jäänud kinni, tee paus. Mine jalutama, sõida bussiga, tegele millegi muuga. Seda nimetatakse inkubatsiooniks: teadvus tegeleb muuga, aga mõte töötab taustal edasi. Sageli tuleb lahendus just siis, kui sa sellele ei mõtle. Paus aitab aga ainult siis, kui oled enne tõsiselt tööd teinud.
Õpi loovustehnikaid tasuta e-kursusel
Kõiki neid tehnikaid saad lähemalt õppida ja kohe järele proovida tasuta e-kursusel „Loovus disainis“. Kursusel on viis teemaosa: loovus ja disainiprotsess, mõttemallid ja takistused, ideede loomise tehnikad, ideest lahenduseni ning loov praktika. Iga peatüki alguses on lühike video ja teemade juures interaktiivsed harjutused. Lõputöös viid ühe lähteülesande läbi algusest lõpuni ja saad õpetajalt tagasisidet.
Kursus on tasuta ja avatud igal ajal. Läbinu saab täienduskoolituse tunnistuse.
Postituse aluseks on minu e-kursus, teksti aitas kirjutada ja toimetada Claude. Illustratsioonid on tehtud Google Flow (Nano Banana) ja ChatGPT abil.
Järgmine postitus otse postkasti
- Kord kuus saadan uute postituste kokkuvõtte.
- Uutest tasuta e-kursustest kuuled esimesena.
- Töövõtted, mida õpetan ja ise kasutan.